| |
13. märts 2009
Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga. Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb, lüüa üks nael aia külge.
Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelte arv vähenes päev-päevalt. Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud ühtki naela. Siis läks ta isa juurde rõõmusõnumit teatama.
Isa soovitas pojal aiapostidelt välja tõmmata üks nael päevas, juhul kui ta ei ole kellegagi tülitsenud. Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale ütelda, et aial polnud järel enam ühtegi naela.
Isa järgnes pojale aiani ja ütles: "Poeg, sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd seda aeda ja seal olevaid auke. Aed ei ole samasugune nagu ta oli enne. Kui sa kellegagi riius oled ja talle pahasti ütled, siis jätad sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. Sa võid küll andeks paluda, ükskõik kui mitu korda, kuid see haav on ja jääb. Verbaalne solvang on sama valus kui füüsiline."
|
|
Vanemaid
